Rektorite Nõukogu arutas Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatusega kõrghariduse tegevustoetuse kärbet

Rektorite Nõukogu kohtus Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatusega, et arutada riigi lubadusi kõrghariduse rahastamise kohta ning riigieelarve projekti tegelikku seisu. 

Rektorite Nõukogu esimehe ja Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi sõnul mõistavad nii rektorid kui ka EÜL, et riik on eelarve- ja majanduskriisis. Siiski on küsitav suur kärbe just kõrgharidusvaldkonnas olukorras, kus pikaajalist lahendust ei ole kokku lepitud. 

„Kaks aastat tagasi otsustas valitsus vähendada aastatega tekkinud kõrghariduse alarahastatust ning suunata kõrgharidusse nelja aasta vältel lisaraha, igal aastal 15% tegevustoetuse mahust. Sellega võeti eesmärk peatada kõrghariduse kulude osakaalu edasine langus SKP suhtes. Sisuliselt hakati aastatega tekkinud võlga tasandama,“ sõnas Land. 

Landi sõnul on valitsus riigieelarve strateegias väljendanud, et kõrghariduse kavandatud tegevustoetust kärbitakse vaid 2%. Tegelikkuses on selline tõlgendus silmamoondus. „Lisaks kavandatud tegevustoetuse kärpele likvideeritakse enamik ülikoolidele suunatud sihttoetuseid, mis on olnud baasrahastuse osad. Räägime näiteks teadusraamatukogude toetustest, regionaalsete kolledžite toetusest, doktoriõppe juhendajate tulemusrahastusest, aga ka tulemusstipendiumidest. Nende kaotamine teeb reaalseks kärpemääraks 15% tegevustoetuse tõusust mitte 2, vaid 7%,“ lisas Land. 

„Peaksime rääkima ausalt, et 2025. aastal jääb pool kõrghariduse rahastuskriisi lahendusest täitmata ja järgnevatel aastatel veelgi enam. 2023. aastal sai veel viiendik akadeemilistest töötajatest üldhariduskoolide õpetajate miinimummäärast väiksemat palka ja enam kui veerandil oli põhipalk väiksem Eesti keskmisest palgast. Ennekõike just akadeemiliste töötajate palgaprobleemi lahendamiseks oli kavandatud tegevustoetuse suurendamine ja kahel viimasel aastal suunasid ülikoolid palgalõhede vähendamisse ka lisavahendid,“ sõnas Land. 

EÜL-i juht Katariina Järve sõnul on väga positiivne, et üliõpilaste ja rektorite seisukohad suuresti kattuvad. „Ennekõike väljendab EÜL üliõpilaskonna nimel pettumust, et riik, kellel oli tegelikult võimalus kaaluda alternatiivseid eelarve kärpevõimalusi, langetas poliitilise valiku rakendada kärpekääre ebaproportsionaalselt suurelt kõrghariduses,“ lausus Järve. Tema sõnul näitab praegune olukord, et erakonnad ja riik tervikuna ei saa aru, et ainult tugeva kõrgharidusega on võimalik viia meie majanduse areng järgmisele tasemele. 

Enne 2023. aastat seisis üliõpilaste toetuste tase muutumatuna kümme aastat, sealjuures ka majanduslikult headel aegadel. Enam kui kolme aasta jooksul ei ole suudetud edasi liikuda kõrghariduse rahastamise pika plaani kokkuleppimisega ning õppetoetuste ja -laenude asjus lahendust leidmata arutatakse administreerimistasu kehtestamist. 

„Viimase muudab eriti küüniliseks see, et üliõpilaste motivatsiooni toetavat tulemusstipendiumit mitte ei vähendatud, vaid see kaotati ilma üliõpilastega konsulteerimata, ning me ei tea, mis on riigi plaanid tulevikus,“ lisas Järve. 

EÜL on algatanud ka sellekohase rahvaalgatuse. „2013. aastast on Eestis olnud võimalik eestikeelsete õppekavade alusel kõrgharidust omandada ilma õppemaksuta. See on andnud kõikidele, kel soov ja oskused, võimaluse omandada akadeemiline kraad, kindlustanud eestlaste kui hariduse usku rahvuse kuvandit,“ seisab algatuses. 

Rektorite Nõukogu ja EÜL leppisid kokku, et kõrghariduse rahastamise kriisi lahendamiseks tihendatakse koostööd, et töötada välja pikk plaan. 

Rektorite Nõukogu asutasid 2000. aastal kuus Eesti avalik-õiguslikku ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia. Ühingu eesmärk on aidata kaasa Eesti haridus-, teadus- ja kultuurielu edendamisele oma liikmete esindamise ja seisukohtade kujundamise kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes. 

Eesti Üliõpilaskondade Liit on üliõpilaste katusorganisatsioon, mille eesmärk on seista üliõpilaste õiguste, vajaduste ja huvide eest riiklikul tasandil ning toetada üliõpilasesindusi nende töös. EÜL osaleb üliõpilasi puudutava poliitika väljatöötamises, tehes ettepanekuid nii Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele, kõrgkoolidele kui ka sotsiaalsetele partneritele.